David Fisher «Escobar» — похожие книги

„Kolme sekundi" peategelane on Piet Hoffmann, endine narkar, kelle politsei on vanglas v?rvanud oma agendiks. Ta on p?rit K?ningsbergist, oskab vene ja poola keelt. Tal on ?lesanne "imbuda" Poola narkomaffiasse ja kui see on korda l?inud, sokutatakse ta range režiimiga vanglasse, et ta aitaks seal tegutsevad "pahad" kindlaks teha ja maffiaharu likvideerida. ?hel kohtumisel Poola narkomuuladega on ta m?rva tunnistajaks. Politsei aga otsustab selle m?rva "kinni m?tsida" ja Hoffmanni ikkagi vangalsse sokutada, lubades talle p?rast ?lesande t?itmist tasu ja uut elu. Kui kriminaalkomissar Ewert Grens m?rva uurides kahtlustama hakkab, otsustavad k?rged politseiametnikud agent Hoffmanni (kellel on naine ja kaks v?ikest poega) maha m??a. Hoffmann on enne oma tagalat kindlustanud ja kuuleb raadiosaatjast snaipri ja Ewert Grensi juttu ja teab, millal tulistatakse vangla k?rval asuva kiriku tornist teda surmav kuul. 1503 m l?bimiseks (just niisugune on vahemaa kiriku ja vangla vahel) kulub t?pselt 3 sekundit. K?lab lask, k?ik mattub suitsu ja leekidesse. „Kolm sekundit“ sai 2009. aastal Rootsi krimikirjanduse parima romaani auhinna (Svenska Deckarakademins pris) ja 2011. aastal Suurbritannia krimikirjanike assotsiatsiooni parima t?lkeraamatu Kuldse pistoda.

„Kolme sekundi" peategelane on Piet Hoffmann, endine narkar, kelle politsei on vanglas v?rvanud oma agendiks. Ta on p?rit K?ningsbergist, oskab vene ja poola keelt. Tal on…

Lindsey Sloan õpetab Randolph-Loweni keskkoolis eriti andekaid õpilasi, keda ootab suurepärane tulevik kaugel nende väikesest Alabama kodulinnast. Kui põhjast saabub ninakas uurija Jace Nolan ja süüdistab tema õpilasi kirikute süütamises, satub Lindsey raevu. Ükskõik kui palju Jace püüab teda veenda, ei usu Lindsey, et tema õpilased võiksid midagi nii kohutavat korda saata. Ent kui suurenev kiindumus Jace’i vastu asetab ta surmaohtu ja inimesi hakkab surema, ei tea Lindsey enam, milleks tema õpilased võimelised on. Ja kui Jace’il on õigus, peavad nad need kriminaalsed mõtted üle trumpama, enne kui hakatakse põnevuse pärast tapma.

Lindsey Sloan õpetab Randolph-Loweni keskkoolis eriti andekaid õpilasi, keda ootab suurepärane tulevik kaugel nende väikesest Alabama kodulinnast. Kui põhjast saabub ninakas…

M?LEMAD POOLED EELDAVAD TA LOJAALSUST. M?LEMAD POOLED M?ISTAVAD TA SURMA. Ta imbus s?gavalt organiseeritud kuritegevusse, lausa vanglam??ride vahele v?lja. Ta paljastati ja j?eti surema. Selleks et ellu j??da, oli tal aega kolm sekundit. Kolm aastat hiljem on Piet Hoffmann j?tkuvalt koos perega pagenduses – oma kalli naise Zofiaga, kellele ta ei saa enam valetada, ja poegade Hugo ning Rasmusega. N??d on ta Rootsist kaugel eemal imbunud – Ameerika politseiv?imude korraldusel –s?gavale kokaiinimaffia s?damikku. Teda ootab taas kord kohtumine kriminaalkomissari Ewert Grensiga. Aga seekord v?itlevad nad samal poolel. Ja elu lahutab surmast kolm minutit. Piet Hoffmann naaseb esmaklassilises trilleris, mille tegevus ulatub Rootsist USAsse ja Colombiasse. Raamat on eraldiseisev j?tkuteos rahvusvahelisele menukile „Kolm sekundit”, Roslund&Hellstr?mi seitsmendale raamatule. „Kolm sekundit” tunnistati Rootsi parimaks kriminaalromaaniks, p?lvis Suurbritannia parima t?lketeose Daggeri auhinna ning sai rohkesti kiitust nii Rootsi kui ka rahvusvahelises ajakirjanduses. 2018. aastal valmib USAs „Kolme sekundi” alusel samanimeline m?ngufilm (režiss?r Andrea Di Stefano), kus peaosi m?ngivad Ana de Armas, Rosamund Pike ja Joel Kinnaman. Anders Roslundi taust on Rootsi riiklikus televisioonis, kus ta k?ivitas muuhulgas kultuuriuudiste programmi Kulturnyheterna. B?rge Hellstr?m oli kriminaalselt karistatute rehabiliteerimisega tegeleva ?hingu KRIS ?ks asutajatest. Nad kohtusid, kui Anders produtseeris dokumentaalfilmi, ja nende ?hisest huvist kriminaalhoolekande, kuritegevuse, karistuse ja ohvrile kahju h?vitamise vastu s?ndisid jagatud kirjaniketee ja m?tted, mis kujundasid Roslund&Hellstr?mi raamatud. Kes on halb, kes on hea? Kel on ?igus, kes eksib? Kes on kurjategija ja kes ohver v?i on m?lemad seda ?hteaegu? ROSLUND&HELLSTR?M soovivad oma kriminaalromaanidega lugeja meelt lahutada, aga ka peegeldada ?hiskonda ja jagada teadmisi reaalsusest, mida enamik ei tunne.

M?LEMAD POOLED EELDAVAD TA LOJAALSUST. M?LEMAD POOLED M?ISTAVAD TA SURMA. Ta imbus s?gavalt organiseeritud kuritegevusse, lausa vanglam??ride vahele v?lja. Ta paljastati ja j?eti…

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, k?ikv?imas maag, r?paste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salap?raselt andeka Stephanie Edgleyga moodustavad nad liidu, mis peab jagu saama k?ikematvast iidsest kurjusest. „Detektiiv Luuker Leebesurm 5: Maine m?ll“ on viies lugu Derek Landy p?rgulikult p?nevast noorteseeriast. – Luuker Leebesurm on tagasi ja koos oma ?ige peaga. Aga v?luilmas pole k?ik h?sti – esiteks plaanivad v??rv?imud Iiri Pelgupaiga ?le v?tta ja teiseks on Valk??ria avastanud, et ta v?ib olla seesama sorts, kellele on m??ratud maailm h?vitada. Probleem on selles, et ta ei usu, et saaks Leebesurmale sellest r??kida… ja nii k?ik need jamad algavadki. N??d, kus Valk??ria on isiklikul retkel, et oma nime pitseerida ja kurja saatuse saabumist v?ltida, muutuvad Leebesurm ja s?brad veel rohkem haavatavaks. Kahju, sest m?letate neid tuhandeid J??nuseid, mis olid vangis Kesk?ises Hotellis? Noh, nemad p??sesid n??d v?lja. Ahjaa, nad usuvad veel ka, et Valk??ria on nende messias. Ja see t?hendab tuhandeid nurjatuid hingi, kes otsivad meeleheitlikult Valk??riat ja on valmis tapma k?iki oma teel… Ja kuna nad suudavad v?tta ?le ?ksk?ik kelle keha, v?ivad nad olla ?KSK?IK KES. N??d ei saa Leebesurm, Valk??ria, Traagel ja Tanita usaldada mitte kedagi. Isegi mitte teineteist..

Lubage tutvustada, Luuker Leebesurm – tarkpeast detektiiv, k?ikv?imas maag, r?paste trikkide ja murdvarguste meister. Ahjaa, ja surnud. Koos ebatavalise ja salap?raselt andeka…

Kui veri voolab, siis ajaleht m??b.
Lehetoimetuste p?hireegli kohaselt avaldatakse k?ige v?ikamad lood esikaanel, et k?ita inimeste t?helepanu. Aga kui Corina Vasquez teeb verise esikaaneloo, satub ta hoopis m?rtsuka t?helepanu keskpunkti. Hiljuti Matthew Hendersoni assistendiks edutatud, California Valley Voice’i uuriv ajakirjanik Corina p??ab oma ?lemusele, t??kaaslastele ja iseendale t?estada, et on selle t??koha jaoks ideaalselt sobiv. Kui r?pasest viinamarjaistandusest leitakse linna esimese naismeeri surnukeha, saab Corina oma v?imaluse. Siis toimub j?rgmine j?hker m?rv, mis on eelmisega seotud. Corina asub m?lema tapmise ?ksikasju paljastama ja teda haarab kahtlus, et ta on mingisuguse suure vanden?u j?lil.
Teda saab aidata ainult ?ks inimene – uus linnapea Wes Shaw: mees, kes murdis tema s?dame. Wes ihkab teda tagasi. Henderson soovib, et ta l?petaks selle looga tegelemise. Ja kui juhtumi uurimine Corina rambivalgusesse t?stab, avastab naine, et temast on saanud ettearvamatu ja meeleheitliku vaenlase m?rklaud.

Kui veri voolab, siis ajaleht m??b.
Lehetoimetuste p?hireegli kohaselt avaldatakse k?ige v?ikamad lood esikaanel, et k?ita inimeste t?helepanu. Aga kui Corina Vasquez teeb…

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud vanapaar, kes m?ne kuu eest saare ranniku l?heduses kadus.
V??ra l?henedes sattub Beth segadusse ja katab leitu kinni. Kui ta hiljem randa l?heb, on pealuu kadunud. Kuna leiu ainsaks tunnistajaks on vennat?tar, ei saa Beth v?imudele midagi teatada. Vend leiab, et pealuu annab head ainest looks, mida r??kida ?htul saare laagril?kke ?mber. Seda lugu kuuleb pealt puhkajate seltskond – kaasa arvatud karismaatiline Keith Henson, rannal n?htud v??ras. K?ik heidavad salap?rase loo peast kui kujutluse vilja, kuid kui Beth kuuleb kedagi oma telgi l?heduses, saab ta kohe aru, et ta kahtlused pole alusetud.
Otsustanud leida politseile esitamiseks kindlad asit?endid, sukeldub Beth s?gavamale pealuu saladusse – ja ?ksk?ik, kuhu ta ka ei l?heks, ilmub v?lja Keith Henson. Keith v?idab, et p??ab tema turvalisust tagada, kuid Beth tajub midagi muud. Siis uhutakse kaldale laip ja Beth hakkab m?tlema, et ta v?ib vajada rohkem abi, kui ta arvata oskas. Uurijat?? on ohtlik m?ng ja keegi tahab, et Beth selle m?ngu l?petaks.

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud…

Iga pilt jutustab loo… ja Zoe Foster j?uab joonistades ohtliku j?relduseni.
Kui koomiksitegija Zoe Foster komistab New Yorgis oma t??koha l?hedal p?ikt?naval naise surnukehale, k?itub ta nii nagu heale linnakodanikule kohane ja helistab h?daabinumbrile. Aga selleks ajaks kui politsei s?ndmuspaigale j?uab, on tekkinud v?ike probleem: laip on kadunud. T?estusmaterjalita, et m?rv on t?epoolest toimunud, j?tab politsei tema mure t?helepanuta, kuid nagu eradetektiiv Kitty Floyd, kes on tema menuka koomiksi peakangelanna, ei lase Zoe end heidutada.

Iga pilt jutustab loo… ja Zoe Foster j?uab joonistades ohtliku j?relduseni.
Kui koomiksitegija Zoe Foster komistab New Yorgis oma t??koha l?hedal p?ikt?naval naise…

Romaani „Liblikakoguja” peategelane on mees, kes saab ?hel p?eval teada, et on p?rinud maja t?iesti v??ralt sakslaselt nimega Henri Ruzicka. Selles veidras seigas selguse saamiseks v?tab raamatu kangelane ette reisi, mis viib teda nii Saksamaale kui L?una-Euroopasse. Selgub, et salap?rasel sakslasel oli kirg liblikate vastu ja et omal moel on ka p?randuse saaja osa Ruzicka m?rkimisv??rsest liblikakollektsioonist. Haahtela viiendas romaanis ei ole ise?ranis palju tegelasi, ent autoril on ebatavaline oskus luua nappide vahenditega nii pingeolukordi kui poeetilist atmosf??ri, mis muudab romaani lugemise t?eliselt nauditavaks. Ps?hhiaatria doktor Joel Haahtela (s. 1972) kuulub kaasaegse soome kirjanduse parimate autorite hulka ning on Olvi kirjanduspreemia laureaat ja Finlandia kirjandusauhinna nominent. Kaks tema teost (romaanid "Liblikakoguja" ja "Elena") on t?lgitud ka saksa keelde.

Romaani „Liblikakoguja” peategelane on mees, kes saab ?hel p?eval teada, et on p?rinud maja t?iesti v??ralt sakslaselt nimega Henri Ruzicka. Selles veidras seigas selguse…

Kui p?rgu on koht maa peal… Endine kriminaaluurija Thomas Ravnsholt h??dnimega Ronk ?ritab p?rast oma armastatu lahendamata m?rva eluga edasi minna, kui prominentne ?rimees Ferdinand Mesmer talle ootamatult t??d pakub. Ronk peab ?les otsima Mesmeri poja Jakobi, kes k?mme aastat tagasi kurikuulsa sekti asutas ja seej?rel kadus. Ronga otsingud viivad ta s?ngele teekonnale sekti m??ride vahele, kus f??siline v?givald, ajupesu ja vaimude v?ljaajamine on igap?evased n?htused. Maapealse paradiisi asemel ootab teda ees p?rgu. „Sekt” on k?hedust tekitav lugu oma reeglite j?rgi toimivast suletud maailmast ja saladuses hoitud minevikust. Tegemist on Michael Katz Krefeldi populaarse kriminaaluurija Ronga sarja kolmanda osaga.

Kui p?rgu on koht maa peal… Endine kriminaaluurija Thomas Ravnsholt h??dnimega Ronk ?ritab p?rast oma armastatu lahendamata m?rva eluga edasi minna, kui prominentne ?rimees…

On jõululaupäev, kuid miski pole rahulik ega helge New Englandi halvavas tormis langeb O’Boyle’ide kodu saagiks põgenenud toorele mõrvaripaarile, kes meeleheitlikult pelgupaika otsib. Skyler O’Boyle on veendunud, et ainus viis öö üle elada on mängida hulljulget psühholoogilist mängu, mis uinutaks kurjategijate valvsuse. Hirmutatud kahest Smith & Wessoni püstolist, peab ta palvetama, et ülejäänud osa tema perekonnast kaasa mängiks ja neile aega võidaks. Üks tema pääsemislootusi seisneb meeste teadmatuses, et tema tütrel Katil on õnnestunud välja lumetormi põgeneda. Kuid kuna tuul ja lumi jätkavad hullunud nõiamoorina raevutsemist, tundub tema lootus, et Kat abi leiaks, küll purunevat. Kui Kat poolkülmunud ja oimetu kolmanda kurjategija otsa komistab, süveneb tema vapustus, sest ta tunneb Craig Devoni silmapilk ära. Mida teeb tema kunagine elu armastus jälle linnas – ja niisuguses seltskonnas?

On jõululaupäev, kuid miski pole rahulik ega helge New Englandi halvavas tormis langeb O’Boyle’ide kodu saagiks põgenenud toorele mõrvaripaarile, kes meeleheitlikult pelgupaika…

Terrebonne’i maakonnas Louisianas on kohutavat saladust paljastamas naine, kelle t?tar kadus j?ljetult seitsme aasta eest…
Ja n??d on avastatud uus niidiots… nukk, mis on t?pne koopia Claire Doucette’i kadunud lapsest, kuni tillukese s?nnim?rgini t?druku vasakul k?sivarrel. ??vastavalt elutruu nuku juhuslik n?gemine Prantsuse kvartali poeaknal vapustab Claire’i ?dini… ning ta on v?tnud n?uks uurida v?lja, mis juhtus tema armastatud Rubyga.
Kui nukk varastatakse ja poeomanik surnult v?lja ilmub, teab Claire, et ainuke inimene, kelle poole ta saab p??rduda, on tema eksabikaasa Dave Creasy, endine politseinik, kes on viimased seitse aastat piinelnud s??tunde ja meeleheite k?es. Ta vedas Claire’i alt ?ks kord, kui naine oli teda k?ige enam vajanud. Kas Claire suudab teda veenda, et nukk on t?esti olemas? Ta peab seda tegema, kui nad tahavad ?le elada kohtumise j?hkra ps?hhopaadiga – nukumeistriga–, kes varastas nende tuleviku, et toita oma surematut kinnisideed.

Terrebonne’i maakonnas Louisianas on kohutavat saladust paljastamas naine, kelle t?tar kadus j?ljetult seitsme aasta eest…
Ja n??d on avastatud uus niidiots… nukk, mis on t?pne…

K?ik arvavad, et Bostoni edukal kinnisvaramaakleril Kaye Winslow’l on k?ik olemas.
Kuni p?evani, mil ta l?heb ostjale n?itama mitmemiljonilist maja ja kaob j?ljetult, j?ttes maha krediitkaardid, elektroonilise m?rkmiku ja tundmatu mehe surnukeha. K?ik see on tema abikaasa, kolleegide ja Bostoni politsei arvates ??rmiselt kummaline. Ent juurdluse edenedes avastavad m?rvauurijad Doug Policzki ja Lorna Abrams, et kaunil blondiinil on s?ngem pool, mida ta on hoolega varjanud. Selgub, et Kaye ei meeldi paljudele ja neil on temaga nii m?nigi kana kitkuda.
Kuni Kaye Winslow’d leitud pole, on tema l?hedased ?snagi n?rvilised, sest iga?ht neist v?idakse m?rvas s??distada.

K?ik arvavad, et Bostoni edukal kinnisvaramaakleril Kaye Winslow’l on k?ik olemas.
Kuni p?evani, mil ta l?heb ostjale n?itama mitmemiljonilist maja ja kaob j?ljetult, j?ttes…

Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. J?rgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana talunik, kellest j??b maha 3 miljonit eurot v??rt maat?kk, mida tuulegeneraatorite firma endale ihkab. Ja lapsed, kellel k?igil on n?pud nii p?hjas, kui veel olla saab. No ja siis on veel muidugi keskkonnaaktivistid, kes millegip?rast ?koenergia firma elu kibedaks tahavad teha … Detektiiv Pia Kirchhoff, kes on just ?sja tagasi j?udnud puhkuselt Hiinas ja sattunud sekeldustesse p?randuse t?ttu, mille ta isa saab, on kistud j?rsku uurimisse, mis saab alguse pisikestest asjadest ja kasvab kohutava kiirusega millekski uskumatult suureks. Ning samal ajal peab ta toime tulema oma ekstsentrilise bossi Bodensteiniga, kes juhtub uuesti armuma. Nele Neuhausi „Kes k?lvab tuult …“ j?tkub seal, kus „Lumivalgeke peab surema“ pooleli j?i. Nagu ka esimene raamat, uurib see id?llilisse maakohta seatud krimilugu eelk?ige lihtsa inimese s?ngemat poolt – mis juhtub siis, kui mingi s?ndmus elus l?kkab meid ?le piiri, kust enam tagasitulekut ei ole …

Surnud turvanaine rohelise energiaga tegeleva suurfirma peahoones. Lagunev merisealaip sama firma direktori laual. J?rgmine surm on juba nagu maffiafilmis – kuulihaavadega vana…

K?ttemaksu on harva serveeritudk?lmemalt kui Swansoni suurep?rases p?nevusloos. Nugaterava kirjutamisstiiligalahkab Swanson k?lmaverelise kurjuse olemust. Muserdavat l?pplahendust oskavadv?hesed oodata. – Publishers Weekly K?lmav?rinaid tekitav jah?pnotiseerivalt p?nev… tegemist v?ib olla uue klassikuga.– Lee Child Riukalikps?hholoogiline p?nevik, millest ei puudu seks, petmine ja juhuslik kohtumine,mis viib m?rvani. See on Patricia Highsmithi klassika „V??rad rongis” kaasaegneversioon. Autor on varem kirjutanud tunnustatud romaani „T?druk, kel s?damekskell”. LondonistBostonisse lennates kohtub Ted Severson vapustava Lily Kintneriga. Martiinitjuues m?ngivad v??rad m?ngu, milles jutustavad intiimseid ?ksikasju oma elust.Vallatu vestlus Tedi ja Lily vahel v?tab sootuks teise suuna, kui Ted naljagapooleks v?idab, et tahaks oma naise ?ra tappa. Mehe ?llatuseks pakub Lily talleoma abi. Bostoniss?lmivad Ted ja Lily kummalise kokkuleppe ja arutavad viise, kuidas Ted omaabielust p??seks. Ent ka Lilyl on s?nge minevik, mida ta Tediga ei jaga. KuiTed hakkab Lilysse armuma, hakkab ta muretsema, et nende plaani n?rgad kohadv?ivad neile saatuslikuks saada. J?rsku on m?lemad t?mmatud v?ga ohtlikkukassi-hiire m?ngu, millest kumbki ei pruugi eluga v?lja tulla. Hitchcockoleks sellest suurep?rase filmi teinud. – Fort Worth Star-Telegram

K?ttemaksu on harva serveeritudk?lmemalt kui Swansoni suurep?rases p?nevusloos. Nugaterava kirjutamisstiiligalahkab Swanson k?lmaverelise kurjuse olemust. Muserdavat…

Neli valelikku v?rgutajat on endiselt v?ga pahad t?drukud. Spencer l?i oma ?e poisi ?le. Aria s?dame murdis ta inglise keele ja kirjanduse ?petaja. Emilyle meeldib ta uus s?branna Maya… m?rksa rohkem kui lihtsalt s?branna. Hanna kinnisidee t?iuslik v?lja n?ha on teinud ta s?na otseses m?ttes haigeks. Aga t?drukute k?ige kohutavam saladus on nii skandaalne, et t?de h?vitaks nende elud igaveseks. Ja miks ma ei peaks r??kima? Nad on ju v??rt, et k?igest ilma j??da. Iga kortsus kirja, pahelise online-s?numi ja k?ttemaksuhimulise sms-iga, mis ma saadan, vean need valelikud v?rgutajad p?hja. Uskuge mind, mul on piisavalt soppa, et nad elusalt matta. „Veatu” on teine osa „Valelike v?rgutajate” romaanisarjast, mille p?hjal valminud telesarja Pretty Little Liars n?idati ka Eestis Kanal2 ekraanil. 312 lk

Neli valelikku v?rgutajat on endiselt v?ga pahad t?drukud. Spencer l?i oma ?e poisi ?le. Aria s?dame murdis ta inglise keele ja kirjanduse ?petaja. Emilyle meeldib ta uus…

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt traagiliste liiklusõnnetustega, siis asjaolu, et kõik auto alla jäänud naisterahvad olid punapäised ning et õnnetuspaikades käib leinaküünlaid süütamas üks ja sama salapärane võõras, ei saa olla pelk kokkusattumus. Seda seaduspära uurima asunud ajakirjanik kaob aga jäljetult. Eva Niimand, kes on lugejale varasemast tuttav Katrin Pautsi raamatust „Politseiniku tütar”, töötab jällegi uudistereporterina. Eva ja tema uus kolleeg Gabriel otsustavad välja selgitada, mis kadunud ajakirjanikuga juhtus. Niidiotsad viivad väikesesse külakesse Muhumaal, mis varjab endas aga suurt saladust. Selle juured ulatuvad kohakese ajalukku ja on seotud iidse ohvrikiviga. Kurjus, mis vahepeal varjusurmas suikus, on taas pead tõstnud… Muhu saarel Manala talus sündinud ja praegugi seal elav Katrin Pauts töötas kümmekond aastat Õhtulehes uudiste- ja meelelahutustoimetuses. Praegu tegutseb ta vabakutselise teletoimetaja ja stsenaristina. „Tulekandja” on tema teine romaan.

Kui liiga kaua pimedusse vaadata, vaadatakse sulle sealt lõpuks ka vastu… Pimedatel maanteedel hukkuvad üksteise järel noored naised. Kui esmapilgul tundub, et tegu on lihtsalt…

Saabub h?ire ja turvamehel tuleb s?ita V?rmd? saarel k?rvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid m?rv, mille ohver on sellises seisus, et tema isikut pole v?imalik tuvastada. Kuriteopaiga l?histelt leitakse noor, raskelt vigastatud mees. Ta vahistatakse m?rvas kahtlustatuna ja ta n?uab kaitsjaks Emelie Janssonit, kuigi too on ?rijurist. Kes on V?rmd?l tapetu? Ja miks viivad nii paljud j?ljed Mats Emanuelssonini, meheni, kelle endine vang Teddy omal ajal r??vis? Emelie asub juhtumit uurima ja Teddy on sunnitud vastu astuma oma minevikule, samal ajal kui tema halvale teele sattunud ?epoeg Nikola teeb neidsamu vigu, mida temagi omal ajal. Raamatus „Sthlm delete“ kohtume „Vipiruumist“ tuttava vastuolulise paariga, Emelie ja Teddyga, kes t?mmatakse taas kriminaalsete s?ndmuste keerisesse. Emelie on noor advokaat peenes b?roos, Teddy aga endine kriminaal, kes proovib elada seaduse j?rgi. ?heskoos satuvad nad Stockholmis peituvatesse salajastesse maailmadesse, kus minevik on v?gagi elus ja ohustab k?iki asjaosalisi. „Sthlm delete“ r??gib inimestest, kes m?ngivad suurte panuste peale, ja eludest, mis v?ivad iga kell olematuks muutuda.

Saabub h?ire ja turvamehel tuleb s?ita V?rmd? saarel k?rvalises kohas asuvasse majja. Ent see, mis teda ees ootab, ei ole sissemurdmine, vaid m?rv, mille ohver on sellises…

Rahulikku Torsbyt raputab k?lmavereline m?rvat??, kui ?hest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei m?rvar?hm, kes s?idab s?ndmuspaigale juhtumit lahendama ilma olulise liikme Ursulata. Kui peamine kahtlusalune leitakse peagi surnult, muutub juhtum veelgi keerukamaks, sest teo toimepanemiseks on kasutatud sama m?rvarelva. Perekonna m?rvapaika veel kord uurides selgub, et majas on viibinud tunnistaja, kes n??d on kadunud. Keerukas olukorras tuleb tegutseda kiiresti ja leida tunnistaja ?les enne, kui m?rtsukas seda teeb. J?ljed viivad maja taga asuvasse suurde metsa, kust leitaksegi ?les 10-aastane t?druk Nicole. Kuid n?htu ja kogetu on muutnud t?druku t?iesti tummaks. Koletut m?rva pealt n?inud vaikivast tunnistajast saab n??d krimips?hholoog Sebastian Bergmani oskuste proovikivi. Sarja “Sebastian Bergmani needus” neljas osa “T?druk, kes ei r??kinud” kandideeris 2014. aasta Rootsi parima krimiraamatu tiitlile.

Rahulikku Torsbyt raputab k?lmavereline m?rvat??, kui ?hest majast leitakse tapetuna neljaliikmeline perekond. Kohale kutsutakse keskkriminaalpolitsei m?rvar?hm, kes s?idab…

M?nda kuritegu ei taheta kirjeldada…
M?nda ei suudeta ettegi kujutada.
Elaina McCord tahab leida m?rtsuka, aga m?rtsukas on juba leidnud tema.
Elaina McCordi unistus saada FBI portreteerijaks satub ohtu juba esimese juhtumi ajal, kui ta uurib Texase rannakuurordi ?mbruses toime pandud m?rvade seeriat. Ohvrid on noored naised, keda oli uimastatud, siis j?hkralt tapetud ja surnukehad j?etud sohu. Elaina sisetunne – millesse kohalik politsei suhtub eelarvamusega – ?tleb, et tegemist on sarim?rvari v?rske k?tet??ga, ent see mees on oma kunsti aastaid t?iustanud, muutudes iga korraga jultunumaks ja kavalamaks…

M?nda kuritegu ei taheta kirjeldada…
M?nda ei suudeta ettegi kujutada.
Elaina McCord tahab leida m?rtsuka, aga m?rtsukas on juba leidnud tema.
Elaina McCordi unistus saada…

On j?ululaup?ev, kuid miski pole rahulik ega helge New Englandi halvavas tormis langeb O’Boyle’ide kodu saagiks p?genenud toorele m?rvaripaarile, kes meeleheitlikult pelgupaika otsib. Skyler O’Boyle on veendunud, et ainus viis ?? ?le elada on m?ngida hulljulget ps?hholoogilist m?ngu, mis uinutaks kurjategijate valvsuse. Hirmutatud kahest Smith & Wessoni p?stolist, peab ta palvetama, et ?lej??nud osa tema perekonnast kaasa m?ngiks ja neile aega v?idaks. ?ks tema p??semislootusi seisneb meeste teadmatuses, et tema t?trel Katil on ?nnestunud v?lja lumetormi p?geneda. Kuid kuna tuul ja lumi j?tkavad hullunud n?iamoorina raevutsemist, tundub tema lootus, et Kat abi leiaks, k?ll purunevat. Kui Kat poolk?lmunud ja oimetu kolmanda kurjategija otsa komistab, s?veneb tema vapustus, sest ta tunneb Craig Devoni silmapilk ?ra. Mida teeb tema kunagine elu armastus j?lle linnas – ja niisuguses seltskonnas?

On j?ululaup?ev, kuid miski pole rahulik ega helge New Englandi halvavas tormis langeb O’Boyle’ide kodu saagiks p?genenud toorele m?rvaripaarile, kes meeleheitlikult pelgupaika…

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud vanapaar, kes m?ne kuu eest saare ranniku l?heduses kadus.
V??ra l?henedes sattub Beth segadusse ja katab leitu kinni. Kui ta hiljem randa l?heb, on pealuu kadunud. Kuna leiu ainsaks tunnistajaks on vennat?tar, ei saa Beth v?imudele midagi teatada. Vend leiab, et pealuu annab head ainest looks, mida r??kida ?htul saare laagril?kke ?mber. Seda lugu kuuleb pealt puhkajate seltskond – kaasa arvatud karismaatiline Keith Henson, rannal n?htud v??ras. K?ik heidavad salap?rase loo peast kui kujutluse vilja, kuid kui Beth kuuleb kedagi oma telgi l?heduses, saab ta kohe aru, et ta kahtlused pole alusetud.
Otsustanud leida politseile esitamiseks kindlad asit?endid, sukeldub Beth s?gavamale pealuu saladusse – ja ?ksk?ik, kuhu ta ka ei l?heks, ilmub v?lja Keith Henson. Keith v?idab, et p??ab tema turvalisust tagada, kuid Beth tajub midagi muud. Siis uhutakse kaldale laip ja Beth hakkab m?tlema, et ta v?ib vajada rohkem abi, kui ta arvata oskas. Uurijat?? on ohtlik m?ng ja keegi tahab, et Beth selle m?ngu l?petaks.

Koos venna ja vennat?trega n?dalavahetust veetes l?heb Beth Anderson endast v?lja, kui avastab rannal jalutades midagi pealuule sarnanevat ja talle meenub kohe pensionile j??nud…

Sebastian Bergmani needus j?tkub … Kuumalaine k?es vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist j?hkralt m?rvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel H?glundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud. M?rvade k?ekiri toob meelde sarim?rvar Edward Hinde, kelle krimips?hholoog Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, L?vhaga range režiimiga vanglas, on Hinde k?ik see aeg ka p?sinud. Sebastian sokutab end v?gisi uurimisr?hma ja taipab ?sna pea, et m?rvad on temaga seotud ning mitte keegi tema ?mber ei ole kaitstud. See on Hjorth & Rosenfeldti teine romaan vastuolulisest profileerijast Sebastian Bergmanist. Krimisarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia k?igi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.

Sebastian Bergmani needus j?tkub … Kuumalaine k?es vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist j?hkralt m?rvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel H?glundiga on juurdlusega…

Sebastian Bergmani needus #1 16-aastane Roger on kadunud. P?evad m??duvad, kuid V?ster?si politsei ei v?ta midagi ette, pannes kadumise teismelise m?ssumeelse k?itumise arvele. Kuid siis leitakse madalast soost ulpimas Rogeri kahvatu surnukeha, millelt on eemaldatud s?da. Kohale kutsutakse Torkel H?glundi juhtimisel keskkriminaalpolitsei m?rvar?hm, kes vajab keeruka juhtumi lahendamiseks Rootsi parima krimips?hholoogi Sebastian Bergmani abi. P?rast oma naise ja t?tre traagilist kaotust on aga Sebastian end v?lismaailma eest sulgenud ja tal pole mingit huvi uue m?rvajuurdluse j?rele – kuni teda tabab ebameeldiv ?llatus minevikust. Et p??seda ligi salajastele politseitoimikutele, n?ustub Sebastian juurdluses osalema ning ?sna pea on habras valedev?rk ta t?helepanu j??gitult endasse haaranud. Kriminaalps?hholoog Sebastian Bergmani k?sitleva sarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia k?igi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.

Sebastian Bergmani needus #1 16-aastane Roger on kadunud. P?evad m??duvad, kuid V?ster?si politsei ei v?ta midagi ette, pannes kadumise teismelise m?ssumeelse k?itumise arvele.…

K?lmal ja niiskel maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetus seisundis riskikapitalist ja endine Riigip?eva liige Ingemar Lerberg, keda on ilmselgelt k?vasti piinatud. Tema naine on j?ljetult kadunud. ?htulehe reporter Annika Bengtzon saab ?lesandeks juhtumist lugu kirjutada. Naise eraelus on samal ajal keeruline periood. Ta elab oma uue kallima ja tema kahe lapsega ning p??ab samal ajal koos endise abikaasa Thomasega hakkama saada ka omaenda laste kasvatamisega. Selline elu ei suju just valutult. ?htulehe peatoimetaja Anders Schyman satub avalikkuse t?helepanu alla, sest tema aastatetagune ja olulise ajakirjanduspreemia saanud reportaaž sisaldab v?idetavalt valeandmeid. Ingemar Lerbergi tervislik seisund ei ilmuta paranemise m?rke, kriitika Anders Schymani aadressil kogub hoogu ja j?uka eeslinna klantsi pealispinna alt hakkab ?ha selgemalt v?lja paistma midagi v?ga musta ja v?ltsi. Miks tahtis keegi piinata surnuks endist poliitikut ja kus on mehe kadunud abikaasa? „?nnelik t?nav” on Liza Marklundi k?mnes raamat ajakirjanik Annika Bengtzonist. See on kaasahaarav p?nevik moodsa aja k?rgperekondadest, meeleolukas sissevaade ajalehetoimetuse t??sse ja silmiavav pilguheit sellele, kuidas n??disaegsed sotsiaalsed suhted ja meediav?im meie elu m?jutavad.

K?lmal ja niiskel maihommikul leitakse oma Stockholmi eeslinnas asuvast villast teadvusetus seisundis riskikapitalist ja endine Riigip?eva liige Ingemar Lerberg, keda on…